Tehnikavaldkonna alajaotusest “Õhusõiduki insener” leiate lennundusinseneri elukutsete tehnilise poole kirjelduse. Samas on ametiala oluline ka logistikavaldkonnas, kus on tähtis, et kaubad ja inimesed jõuaksid võimalikult kiiresti ja ohutult ühest punktist teise. Siinkohal tulevad appi lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insenerid.

Mehitatud ja mehitamata lennunduse üheks olulisemaks toimimise aluseks on erinevad side-, navigatsiooni-, seire- ja andmetöötlussüsteemid. Tänu nendele süsteemidele on lennukitel võimalik turvaliselt navigeerida, suhelda maapealsete juhtimiskeskustega ja töödelda olulist lennuinfot, tagades sellega ohutu lennuliikluse nii õhus kui maa peal.

Eesti Lennuakadeemias saab lennundustehnika erialal spetsialiseeruda lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia suunale. Õppe käigus omandatakse süvendatud teadmised side-, navigatsiooni- ja seiresüsteemidest ning infotehnoloogiast ja andmetöötlusest. Õppekava vastab rahvusvahelistele nõuetele ja selle edukal läbimisel saab lisaks kõrghariduse diplomile ka lennuliikluse insener-tehnilise personali (ATSEP) tõendi. Lennuakadeemia kraadiga saab õpinguid jätkata magistritasemel teistes kõrgkoolides nii Eestis kui ka välismaal.

Eriala lõpetanud omavad laiapõhjalisi insenerioskusi, mis võimaldavad tööle asuda nii lennundussektoris kui ka muudes info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ettevõtetes, seda nii Eestis kui välismaal. Töö võib olla näiteks vahetustega operatiivtöö tehnilise valvepersonalina või loovam ja paindlikum, näiteks sideinsenerina, kes hooldab, remondib ning arendab side-, navigatsiooni- ja seireseadmeid. Laiapõhjalised teadmised võimaldavad töötada ka projekti- või meeskonnajuhina, kus on vaja nii tehnilist pädevust kui ka juhtimisoskust.

Peamisteks tööandjateks Eestis on näiteks Eesti Õhuvägi, Lennuliiklusteeninduse AS, Tallinna Lennujaam AS, Ericsson Eesti AS, ABB AS aga ka mitmed väiksemad mehitamata õhusõidukitega tegelevad kohalikud ning välismaised ettevõtted. ^[84]