Elektriinseneri töövaldkond on väga lai ja mitmetahuline. Alates energia muundamistest, saamaks elektrit, soojust, valgust või liikumisenergiat. Pärast seda, kui elekter on valmis saanud, tuleb see ka tarbijateni toimetada. Elektrit jaotatakse elektriliinide ja kaablite abil, kasutades ka suurt hulka eriotstarbelisi seadmeid. Kui elekter jõuab tarbijateni, saab seda hakata kasutama, milleks omakorda on vaja hulka seadmeid, planeerimist, arvestust ja projekteerimist. Ilma kõigi nende komponentide koos toimimiseta, on elektri ohutu ja jätkusuutlik kasutamine võimatu. ^[22] Elektriinseneride töö eesmärk on tagada elektrisüsteemide ja -seadmestiku efektiivne, ohutu, keskkonnasäästlik ning majanduslikult ja ühiskondlikult vastuvõetav toimimine. ^[23] Elektriinsener peab oma töös sünteesima ja kasutama teadmisi mitmest valdkonnast. Need on näiteks teadmised mehaanilistest, energia-, tööstus- ja olmesüsteemidest, elektrotehnikast ja elektroonikast, automatiseerimisest ning IT-st. Kuna elektrit kasutatakse nii energeetikas, tööstuses, transpordis, avalikus ruumis kui ka hoonetes ja valdkond areneb väga kiiresti, peavad ka elektriinsenerid selle arenguga kaasa liikuma. Teadmisi tuleb omada elektri tootmisest ja jaotamisest, aga ka elektri muundamist liikumiseks, soojuseks, valguseks ning tunda vastavaid tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks on elektriinseneride töös olulisel kohal elektrimasinad, -ajamid ja muundurid. Need on tööstus- ja hooneautomaatika, robotite, elektertranspordi ning olmetehnika loomulik osa, ning tagavad energia tõhusa kasutamise. ^[22] Millistest allikatest saame energiat aastal 2050? Kas juhtmevaba elektrivarustus on võimalik? Kuidas ehitada drooni, mis kannaks inimest? Kui jälgid huviga uudiseid lausa uskumatutena tunduvatest nutilahendustest, siis on elektroenergeetika eriala õige valik. ^[24] Elektriinsenerid spetsialiseeruvad omakorda elektroonika-, side- ja side­tehnoloogiainseneriks. ^[25]