Astrofüüsik
11. veebruaril tähistati rahvusvahelist „Naised teaduses“ päeva, mille eesmärgiks on esile tuua tüdrukute ja naiste rolli teadusmaailmas. Eestis tähistatakse päeva Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli eestvedamisel juba kolmandat korda. Eesti astrofüüsik Mari-Liis Aru avab meile ukse enda teekonnale ja saavutusele teadusmaailmas.
Mari-Liisi huvi kosmose vastu tärkas võrdlemisi ootamatult: „Põhikoolis oli minu rida hoopis keeled ja ajalugu. Teismeeas sattusin lugema aga Linnutee galaktika kohta ning kasuisa selgitused universumist olid niivõrd kaasahaaravad, et pani minu edaspidise huvi pallina veerema – otsisin pidevalt infot kosmoseagentuuride ja astronoomiaga seotud kodulehtedelt,“ selgitas ta. Nii sai Mari-Liisile aina selgemaks, mida täpsemalt näeme erinevatelt lummavatelt kosmosepiltidelt. Tema kooliteel toetasid teda ka ema ja isa, kes rõhutasid õppimise ja hariduse tähtsust ning toetasid teda tema unistuste poole pürgimisel.
Seega oli talle keskkooli lõpuks selge, et soovib enda tuleviku siduda just kosmosega: „Otsisin endale välja kõik võimalused, kuidas selle teemaga Eestis tegeleda. Näiteks võtsin juba enne ülikooli õppima minemist ühendust Tartu Observatooriumi astronoomidega,“ lisas Mari-Liis. Füüsikaõpingute kõrval oli ta lisaks aktiivne nii ESTCube´i tudengisatelliidi projektis kui välismaa suvekoolides. „Kõik need andsid väga palju motivatsiooni ning praktilisi oskusi. Eriti arvestades asjaolu, et ülikooli õppekava hõlmas üldisemaid põhialuseid alates kõrgemast matemaatikast, füüsika praktikumide ning kvantmehhaanikani välja.“ Magistriõpingud viisid ta aga Belgiasse Liège’i Ülikooli. Sealne õppekava sisaldas nii planetaarteadust ja tähefüüsikat, lisaks vaatluste läbiviimist ja õppereisi Marokosse. Kiirelt sai selgeks ka prantsuse keel – õppekava oli küll inglisekeelne, kuid seda ühikakaaslased üldse ei rääkinud.
Magistriõpingute lõpusirgel hakkas Mari-Liis aktiivselt kandideerima doktoriõppe kohtadele. Samal ajal jõudis temani aga kuulutus Euroopa Kosmoseagentuuri ESA töökohtadest. „See oli täpselt see, mille poole olin pürginud. Kui ülikoolitee alguses tundus ESA minu jaoks midagi väga kauget ja kättesaamatut, siis magistri lõpuks olin enda unistusele samm-sammu haaval lähemale jõudnud,“ rääkis ta. Tema varasemad tegevused Tartu Observatooriumis ja ESTCube´i projektis koos eduka magistritöö ja keelte oskusega andsid talle kandideerimiseks head eeldused. Mitmeid kuid kestnud kandideerimisprotsessi tulemusena osutus Mari-Liis valituks ning juba peagi ootas teda ees kolimine Hollandisse ning töö sealses ESTEC keskuses.
ESA Hollandi keskuses ESTEC töötatakse välja plaane uuteks kosmose- ning kaugseire missioonideks, muuhulgas testitakse ka satelliite. Üheskoos töötavad seal 22 liikmesriigi teadlased ja insenerid. Kuigi enamik ESA programmi tegevustest on pühendatud inseneeriale, hõlmavad sealsed teemad märksa laiemalt ringi – alates ärianalüüsist õppematerjalide ettevalmistuse ja teaduse populariseerimiseni välja. ESA programmi pääsemiseks tuleb silmitsi seista väga tiheda konkurentsiga, paljud osutuvad valituks alles mitmendal kandideerimiskorral. „Silma aitavad paista eelnevalt läbitud praktikad ja kogemused välismaal, mis näitavad kandidaadi sobivust rahvusvahelisse töökeskkonda. Lisaks peab motivatsioonikirjas alati välja tooma näited oma väidetele,“ lisas ta.
Mari-Liis keskendus oma töös ESA programmis Gaia kosmoseteleskoopi tabanud ülikiirete tahkete osakeste ehk mikro-meteoriitide uurimisele.
Peale programmi läbimist asus ta möödunud aastal edasi õppima doktorantuuri Euroopa Lõunaobservatooriumisse Saksamaal. Tema töö Dr. Carlo F. Manara grupis keskendub aga protoplanetaarsete ketaste ehk planeetide sünnikohtade füüsikaliste omaduste analüüsimisele. Kuna astronoomid on teinud ketastest kõrgresolutsioonilised ülesvõtted, saab tänu neile ajas justkui tagasi minna ja näha, kuidas Maa ja teised planeedid on tekkinud. Täpsemalt teeb Mari-Liis Euroopa Teadusnõukogu ERC grandiga rahastatud WANDA projekti raames kindlaks, kuidas massiivsete tähtede kiirgus planeetide kettaid vähendab.
Otsus õppida ning alustada enda teekonda astronoomias tõi kaasa ka mõned küsimused vestluskaaslaste poolt: „Füüsika, milleks? Kas see liiga raske ei ole?“ või „Kas see mitte meeste ala ei ole?“. Kahjuks näitavad Mari-Liisi sõnul mitmed uuringud, et ka astronoomias on levinud soost tulenev ebavõrdus, mis mõjutab otseselt ka naiste võimalusi selles valdkonnas läbi löömisega. „Kuna paljudes ülikoolides lubati naised õppima alles sadakond aastat tagasi, läheb veel aega, et muutuksid ühiskonnas levinud arvamused,“ lisas ta. Seetõttu tuleb olla teadlik võimalikest ohtudest, et neid varakult tähele panna – näiteks raputas mõni aeg tagasi astronoomia kogukonda juhtum, kus maineka Hollandi ülikooli professor mõisteti süüdi naiskolleegide soolises diskrimineerimises ja ahistamises. „Õnneks ei ole mul sarnaseid kogemusi. Kommentaaridest, kuidas füüsika on raske ja meeste ala, ei tasu kellelgi end lasta mõjutada – tuleb sirge seljaga liikuda oma rada pidi edasi.“
Mari- Liis on lisaks silmapaistvale karjäärile teadusmaailmas ka aktiivne teaduse populariseerija. „Jagan enda jälgijatega oma teekonda ja eredamaid hetki, aga ka raskusi, et näidata, mida astrofüüsiku töö endast igapäevaselt kujutab. Teen seda, kuna tunnen, et taoline sisu oleks aidanud mind ajal, mil akadeemiline maailm oli veel tundmatu—olen oma pere ja sugulaste seas esimene teadlane. Minu eesmärgiks on aidata noori, kes on teadusmaailma suhtes uudishimulikud aga ei tea, millised võimalused neil on,“ selgitas ta. Lisaks toob ta välja, et 2014. aastal ülikooli astudes ei kujutanud ta ettegi, et võiks viis aastat hiljem kandideerida Euroopa Kosmoseagentuuri. Tema sõnul on oluline näidata laiemale lugejaskonnale, milliseid pingutusi peab kosmose uurimiseks tegema – tihti nähakse vaid lõpplahendust või uut avastust, kuid ülevaade tervest protsessist jääb tagaplaanile. „Suured küsimused tekitavad uudishimu ja panevad inimessi nuputama üle kogu maailma: kui levinud on elu kosmoses, miks arenes planeet Maa just selliseks, nagu ta on ning mis leidis aset varajases universumis. Annan oma väikse panuse nendele küsimustele vastuste leidmiseks. Kui jagan seda teistega, aitab see ka mul enda uurimisala selgemini edasi kanda,“ lisab ta.
Noortele kosmosehuvilistele kinnitab Mari-Liis, et kõik on võimalik: „Kui soovid selles valdkonnas tegutseda, aga ei tea kust alustada, siis saan kinnitada, et kõigi jaoks on olemas sobilik teema ja koht!“ Suurepäraseid ja kasulikke näpunäiteid jagab ta enda kodulehel ning vastused leiab ka mitmetele küsimustele.
Ole kursis Mari-Liisi tegemistega:
Instagram: https://www.instagram.com/MLA_astro/
Twitter: https://twitter.com/MLA_astro
Uudiskiri: https://kosmosest.substack.com/
Koduleht: https://mlaru.com/
Autor: Mare Vahtre
Avaldatud: 14.02.2023
Fotod: Mari-Liis Aru
