Teenuseinsener annab projektides tehnilist nõu ning tagab väljatöötatud teenuste töökindluse. Juhul kui kliendil tekib mõni keerulisem probleem, mida kõnekeskus ja tehnilise toe spetsialistid ei suuda ise lahenda, suunatakse teema teenuseinsenerile. Näiteks on vaja välja mõelda, kuidas peaks nutitelefoniabil saama tõkkepuud avada, tegeleb selle ülesandega teenuseinsener. Ta peab nuputama, kuidas on tehniliselt võimalik kliendile seda erilahendust pakkuda ehk just tellija vajadusest tekkinud soove kõige targemalt täita. ^[41]

Tehnilise toe spetsialist. Enamasti nõustab tehnilise toe spetsialist kliente, mistõttu peab tal lisaks IT-teadmistele olema hea suhtlemisoskus ning ta peab taluma hästi pinget. Kindlasti tuleb sellel ametikohal kasuks võõrkeelte oskus. Tehnilise toe spetsialist haldab ja parandab riistvara ning tarkvara, vajaduse korral hooldab ka ettevõtte arvutiparki. Kui infosüsteemide töös tekib probleeme, aitab tehnilise toe spetsialist tõrke kiiresti kõrvaldada. Sellel positsioonil on väga oluline oskus vaadata infotehnoloogia vahendeid tavalise arvutikasutaja silmade läbi ning selgitada keerulisi süsteeme kasutajale lihtsal moel. Tehnilise toe spetsialisti ülesandeid täitvate positsioonide ametinimetusena on kasutusel ka arvutiteenuse ja paranduse tehnik, kasutajatoe tehnik, teenuse insener, arvutitugi, IT-tehnik, andmekeskuse tehnik. ^[42]

Klienditoe spetsialist loob kliendi rahulolu. Ta on oma tööd teinud hästi, kui taastatud on teenuse ja kliendi tööks vajalike IT-süsteemide kvaliteetne toimimine ning klient on saanud informatsiooni nii probleemi tekkimise põhjuste kui ka lahendamise kohta. Klienditoe spetsialisti töö kvaliteedimärk on rahulolev klient. ^[90] Tema ülesanne on pakkuda kliendile nii nõustamist kui ka abi IT-süsteemidega seotud küsimustes. Klienditoe spetsialist peab koguma infot lahendamist vajava probleemi kohta ning pakkuma kliendile võimalikult mugavat ning kiiret ja odavat lahendust. Seega on ka klienditoe spetsialist lõputu lahenduste otsija, kuid ameti teeb keeruliseks pidev inimestega suhtlemise vajadus.

CGI-efektide insener (CGI effects engineer) kasutab arvutiga loodud pilte eriefektide loomiseks filmides, teleprogrammides ja trükistes ning kiiresti arenevas virtuaalreaalsuse valdkonnas. CGI tuleneb sõnadest Computer Generated Imagery. Tegemist ei ole ametiga, mida vajatakse üksnes meelelahutuses, vaid sel on laialdaselt rakendust tootmises, meditsiinis, ehituses ja mujal valdkondades. ^[55] CGI-efektide inseneri ametit ei ole võimalik Eestis õppida, kuid ametiala pädevuse on võimalik omandada teiste IKT-valdkonna õppe osades. Sama kehtib ka animaatori (animator) ameti puhul. Sellel ametikohal töötaja loob arvukalt pilte, mida nimetatakse kaadriteks ja mis annavad kiire järjestuse kuvamisel liikumise illusiooni. Pildid võivad koosneda digitaalsetest või käsitsi joonistatud piltidest, mudelitest või nukkudest. Animaatorid võivad töötada erinevates valdkondades, nagu filmindus, televisioon, arvutimängude loomine, reklaamindus vms. ^[5]

Kaugseire spetsialist on loodusteaduse ja tehnoloogia kasutaja Maa loodus- ja tehiskeskkondade jälgimiseks eemal, näiteks kosmoses, lennuvahenditel või laevadel paiknevate mõõteseadmete abil. Sama metoodikaga uuritakse tänapäeval ka teisi meie päikesesüsteemi planeete ja ka eksoplaneete kaugemalgi. Kaugseire spetsialist osaleb sageli ka vastavate instrumentide ehitamisel ja neile ka kasutusmugava tarkvara loomisel. Kaugseire spetsialistid töötavad ka taimkatte-, veekogude-, atmosfääri- ja radarkaugseirega. ^[44]