Arhitekt on võtmeisik ruumiloomes ehk elukeskkonna loomisel – olgu see siis linnaruum, ehitised või hoonete siseruum. Tema töö eesmärk on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks. Enamik arhitekte tegeleb ehitiste projekteerimisega, kuid olulise osa arhitekti töövaldkonnast moodustavad ka ruumiloomeks vajalikud üldisemad tööd, nagu planeeringud, projektide lähteülesanded või töö avalikus sektoris (näiteks linnaarhitektina). ^[8]

Arhitektuuri konservaator on spetsialist, kes tegeleb objekti ülevaatuse, uuringute ja mõõdistusega ning töötab välja konserveerimis-restaureerimiskava. Ehitatud keskkonnast moodustab arvestatava osa arhitektuuripärand ning arhitektuuri konservaatori põhiline ülesanne ongi kultuuripärandi väärtustamine eesmärgiga säilitada see praegustele ja tulevastele põlvkondadele. Arhitektuuri konservaator oskab leida ja kaasata kõiki kättesaadavaid infoallikaid uuritava ajaloolise hoone, ansambli või paiga kohta. Ta tunneb ära juhtumid, mis vajavad asjatundjate sekkumist (seinamaalingud, skulptuurid, esemed jms). ^[9]

Arhitektuuripärandi spetsialist tegeleb ehitiste (sh. ehitis-, tehnika-, tööstus- ja ajaloomälestiste) ja hoonestatud alade (sh. muinsuskaitsealade, miljööväärtuslike alade, rahvusparkide) uurimise, inventeerimise, kaitse tingimuste, eksperthinnangute, restaureerimiskontseptsioonide ja säilitamiskavade koostamisega ning nõustamise ja nimetatud tegevuste juhtimisega.

Sisearhitekt loob esteetiliselt tervikliku interjööri ning kavandab ruumipaigutuse koos mööbli ja sisustuselementidega. Sisearhitektuuri valdkond on pidevas muutumises tänu sellele, et muutub keskkond inimeste ümber: kui tihedalt me koos elame, kui sageli vahetame elu- ja tööpaika, millist ruumi vajame töötamiseks, kuidas linnas ringi liigume jne. Kui muutub keskkond ja muutuvad tingimused, tekivad inimesel – sisearhitektitöö lõpptarbijal – oma ruumi suhtes aina uued ootused ja vajadused. ^[10]  Vanu ajaloolisi hooneid projekteerides püütakse (ka interjööris) säilitada olemasolevat, väärtustades vana ja autentset. Siseviimistlusmaterjalide valikul saab kasutada loodushoidlikke ja keskkonnasäästlikke materjale. Sisustust valides pannakse rõhku kvaliteetsele, aegumatule, ajas vastupidavale mööblile ja detailidele. Põhimõte, et vähem on rohkem, kehtib ka sisustuses. ^[11]

Maastikuarhitekti töö eesmärk on maastiku kui välise ruumi terviklahenduse väljatöötamine. Objektiks on maastik ehk kogu väline ruum. Maastikuarhitekt kavandab meetmeid ja tegevust keskkonna edendamiseks, planeerimiseks, loomiseks või taastamiseks, võttes sealjuures arvesse sotsiaalseid, majanduslikke, tehnilisi, ohutuse, keskkonnasäästlikke ja ökoloogilisi aspekte. ^[12] Ta osaleb meeskonna liikmena ka maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringute koostamises. ^[12] Näiteks võib olla maastikuarhitekti ametinimetusena kajastatud ka ruumilise keskkonna planeerijat, kellel on osaline seos linnaruumi planeerijaga.