„Senini on meeles, kuidas puhastasin noorena pere ainsat lauaarvutit ja eemaldasin protsessorilt selle jahutuse. Pärast kokku pannes aga arvuti enam ei töötanud. Nii õppisingi, et protsessor vajab jahutamiseks termopastat. Paljud õppetunnid ongi tulnud läbi ise katsetamise.“ Nii sai erilahenduste insener Gregor Randla teada, et termopasta on aine, mida elektroonikakomponentides kasutatakse kiireks soojuse hajutamiseks.
Isikulugu
Erilahenduste insener Gregor harutab maailma juppideks lahti
Tehnika
KVARK-i erilahenduste insenerina töötav Gregor on loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia (LTT) huviline noor, kelle kohta saab öelda – kes palju teeb, see palju ka jõuab. Miina Härma Gümnaasiumis õppides mahtus igapäevaselt tunniplaani täienduseks päevaste tegevuste hulka koorilaul, fotograafia, videotöötlus, jalg- ja korvpall. Huvi inseneeria vastu tekkis Gregoril siis, kui ta sattus 2009. aastal osalema Tartu Ülikooli Teaduslaagris. Laagri programm ja tegevused olid köitvad ja innustasid nii väga, et noormees osales seal viiel järjestikusel aastal.
Järgmise loogilise sammuna viis Gregori tee telesaatesse „Rakett 69“, kus ta saavutas 6. hooajal auväärse 2. koha. Saate finalistidel oli aega üks ööpäev, et ehitada ülimat täpsust nõudev Rube Goldbergi masin. Võidust jäi küll pisut puudu, kuid mõlemad finalistid pälvisid Skype Eesti, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja IT-Akadeemia eriauhinna, nädalase reisi USA-sse Microsofti peakontorisse.
Saates saavutatud 2. koht oleks sillutanud otsetee nii mõnessegi ülikooli, kuid Gregor pidas oluliseks läbida kohustusliku kaitseväeteenistuse ning seejärel siirduda edasi õppima TalTech’i Tartu Kolledžisse küberfüüsikaliste süsteemide õppesuunale. Eriala sai valitud just seetõttu, et see tundus väga praktiline. Samaaegselt sai Gregor ka kokku vana tuttavaga TÜ Teaduslaagrist, kes oli vahepeal asutanud MTÜ Spark Makerlabi, mis muuhulgas tegeles noorte seas teaduse populariseerimisega. Olles ise noorena saanud inspiratsiooni teaduslaagritest, tahtis Gregor seda emotsiooni edasi anda ka tulevastele põlvkondadele. Nii sai noortele tehtud erinevaid töötube ning leidurite ringe. Kooliga seoses sai samuti erinevaid verstaposte ületatud – koos kursusekaaslastega võideti kaks aastat järjest TalTechi poolt korraldatud inseneeria võistlus Enginaator. 2020 aastal toimus see võistlus COVID-i tõttu individuaalselt ja Gregor sai mehhatroonika valdkonnas ka üksi esikoha. Ülikoolikaaslastega ehitati ka Robolahingu jaoks robot, mille käigus õppis Gregor keevitama.
Praegu töötab Gregor ettevõttes nimega KVARK. „Mul on väga hea meel, et kogu teekond on toonud mind sellisesse ettevõttesse. Meie eesmärk on panna inimesi avastama ja katsetama, et nad ei võtaks end ümbritsevat iseenesestmõistetavalt ja seeläbi luua teaduspõhine maailm.“ KVARK-is on põhitööks loov ja väljakutseid pakkuv erilahenduste leiutamine, nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasemel. Gregor on aidatud muuseumidel luua uusi näitusi ja toetanud neid ka visioonide elluviimisel, luues atraktiivseid käed-külge lahendusi. Samuti on ta mõelnud välja ülesandeid „Rakett 69“ tarbeks. Olles ise saates osalenud, on eriti vahva välja mõelda ja luua uutele telesaate hooaegadele ülesandeid, mida osalejad lahendama hakkavad.
Lisaks erilahenduste loomisele KVARK-is tegeleb Gregor ka hariduslike töötubade ja huviringidega, teeb lõbusaid ning õpetlikke teadusteatreid. Kõike seda , ikka selleks, et näidata, kui lahe on teadus ja et inseneeria on täis loovust. Olge hakkajad ning lööge Gregori tegemistes kaasa!
Tekst: Jaanus Sepp
Foto: erakogu
Avaldatud: 24.09.2020
-
Arhitekt, geomaatik, ehitusinsener ja teised valdkonda kuuluvad insenerid ei pea tänapäeva Eestis looma pelgalt õhulosse, vaid oma ala meistrid saavad kujundada ja rajada uut elukeskkonda. Olgu see siis uus ruumiline keskkond, rajatis või hoone – kõik need luuakse alustuseks virtuaalsesse...Loe valdkonnast lähemalt
-
Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni spetsialistide ametialasid iseloomustavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna rollide profiilid, mis jagunevad viide gruppi: ärijuhtimine, disain/tootekujundus, tootearendus/teostamine, teenuse osutamine/tootmine ja lõpuks IT-põhiprotsesse toetavad teenused. [29] Esmapilgul võivad tunduda need profiilid kajastatud laiemalt, kui seda IKT-valdkond nõuaks, kuid...Loe valdkonnast lähemalt
-
Energeetika, mäe- ja keemiatööstus on riigile strateegiliselt olulised valdkonnad, millel on pikad traditsioonid ning aastakümnetepikkune kogemuspagas, millele tuginedes rajatakse tulevikuteed. Nii ootavad muude teemade hulgas uurimist ka näiteks tulevikumaavarad, milles sisaldub tehnoloogia arengu jaoks üliolulisi metalle. Samuti vajab kohalik ehitussektor...Loe valdkonnast lähemalt
-
Tehnika, tootmise ja töötlemise valdkonna õpe on seotud eelkõige tehniliste teadmistega. See tähendab, et antud valdkonnas ameti omandamiseks on vajalik huvi tehnika ja töötlemise vastu. Valdkond on väga laiaulatuslik, mistõttu on ametivalikuid palju. Sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja suurusest kuuluvad tehnika,...Loe valdkonnast lähemalt
-
Logistika on rahvusvaheliste võimalustega kõrgtehnoloogiline tulevikueriala, kus juba praegu kasutatakse andmeid edastavate kiipidega konteinereid ning tehisintellekt leiab kõige efektiivsema mooduse, kuidas kaupu liigutada. Transport ja logistika on tihedalt seotud kogu majandusega ning sellest sõltuvad kõik ettevõtted, olgu see siis filmifestivali...Loe valdkonnast lähemalt
-
Õppimis- ja arenemishuviline ei peaks eriala või ametiala valides piirduma üksnes sellega, mida Eestis saab õppida, vaid võiks julgelt uurida ja kaaluda ka õppimisvõimalusi mujal maailmas, sealjuures alahindamata rahvusvaheliste veebikursuste pakutavat. Selles peatükis on toodud vaid mõned näited huvitavate ametialade...Loe valdkonnast lähemalt